November 2017.

Selle aasta november algas suhteliselt soojade ilmadega.Ööd oli kergelt miinuses ja päevad plusskraadides.Ilma kujundasid väheaktiivsed madalrõhkonnad Esimese kümnepäevaku keskel sai mõjusamaks idapoolne kõrgrõhkkond. Selle serva mööda jõudis edelast Eestisse soe õhumass.Ilmad olid päikesepaistelised ja soojad. Alatskivil tõusis maksimaalne õhutemperatuur +8,4 kraadini.Esimene kümnepäevak kujunes keskmisest 0,8 kraadi võrra soojemaks, olles +2,9 kraadi.Sademeid tuli kuu esimesel kolmandikul 3,4 mm. 10.novembril saabus Läänemerele tsüklon, mis surus kõrgrõhkkonna itta Venemaa avarustesse. Sadas vähest vihma.

 

10.novembri hilisõhtul jõudis Läänemere ruumi aktiivne läänetsüklon, tuues kaasa 11.novembriks tuule tugevnemise ja tõsise vihmasaju. Temperatuur oli +5 kraadi ümber.11.novembri päeva esimese poolega sadas Alatskivil 5,6 mm vihma.

12.novembril kujundas ilma Lõuna - Soome kohale jõudnud aktiivne madalrõhkkond.Ilm oli hall ja vihmane.Rohkem sadas läänepool.Alatskivil oli sadu nõrk, sadas päeva jooksul vaid 2,8 mm . Öösel puhus Alatskivil tugev edela - ja lõunatuul, mille puhangud ulatusid 11 - 12 m/s.Temperatuur kõikus +2,4 ja +4,0 vahel.

13-15 novembrini kujundasid ilma madarõhkkonna lohud ja kõrgrõhkkonna harjad.Olid pilves selgimistega ilmad.Soojakraadid kõikusid päeviti 2,8 ja 4,7 vahel.Paaril viimasel ööl langes temperatuur alla nulli, teedel esines musta jääd.14.novembri hilisõhtul oli Alatskivil külmakraade 1,1 ja 15.novembri hommikul 0,7kraadi.Sademeid tuli peamiselt vihmana ja väga vähe.

Novembrikuu teine kümnepäevak kujunes keskmisest tunduvalt soojemaks.Ilma tegid enamuses madalrõhkkonnad ja kõrgrõhuharjad.Sademeid tuli enam, kui sadas esimesel kümnepäevakul.Sademeid tuli kokku 17,3 mm ja seda peamiselt vihmana. Kümnepäevaku lõpul ilm jahenes ja 19.novembril tuli lörtsi ja lund. Maa sai korraks valgeks, samas järgmisel päeval enamus lumest sulas. Teise kümnepäevaku keskmiseks temperatuuriks arvutasin  +2,5 kraadi ja kümnepäevaku maksimum ulatus 17.novembril  +6,0 kraadini.

Novembri viimane kolmandik algas jahedalt. 21.novembril tuli lumehoogusid ja temperatuur oli hommikul - 2,1 kraadi ja päeval vaid +1,4 kraadi. 22. novembri hommik algas tiheda uduga ja külma oli 3,0 kraadi.Miinuskraadid ja udu püsisid kogu päeva.22.novembrist sai esimene päev sellel sügisel, kui temperatuur jäi ka päevasel ajal miinusesse.

Ees on ootamas sajused ja mõnevõrra soojemad päevad. Norra merelt jõuab Läänemerele aktiivne tsüklon. See tõstab tuult ja toob sademeid. Võimalikud on kõik sajufaasid. 26.novembril ilm uuesti külmeneb, võib tulla lörtsi ja lund.

November 2017 oli soe, samas mitte eriti sajune viimane sügiskuu. Sademeid tuli 68% normist ehk 41,0 mm. Enam sadas teisel ja kolmandal kümnepäevakul. Enamik sademeid tuli vihmana. 19.novembril sadas maha selle sügise teine lumi, mis juba järgmisel päeval sulas. Uus lumi tuli maha kuu viimasel päeval, lumikatte paksus ulatus siis 4 cm - ni.

Detsember 2017

Detsember algas talviselt. Lõunatsüklon tõi 1.detsembril rohkelt sademeid peamiselt lumena. Lumikatte paksus ulatus 12 cm - ni. Sademeid tuli sellel päeval 12,2 mm. Edasi muutus ilm taas soojemaks ja enamik suurest lumest 2. ja 3.detsembril sulas

Detsembri esimene kümnepäevak.

Detsembrikuu esimesel kümnepäevakul valitsesid väga heitlikud ilmad. Kümne päeva keskmiseks arvutasin - 0,1 kraadi, mis on keskmisest 1,5 kraadi soojem.Sademeid tuli võrdlemisi palju ehk 28,3 mm. Sadas nii lund, lörtsi kui ka vihma. Samas lumi tuli maha ja jälle sulas. Kõige külmemaks osutus 7.detsembri hommik, kui siin Alatskivil oli külma 7,5 kraadi. Kümnepäevaku maksimum oli 9.detsembril, siis oli sooja 2,5 kraadi.

Detsembri teise kümnepäevaku algus.

Jõulukuu teine kümnepäevak algas ilusa ilmaga. 11.detsembril oli ilus vahelduva pilvisusega ilm, temperatuur oli kerges miinuses. 12.detsembril saabus Lääne - Euroopas suuri lumetorme põhjustanud tsüklon Läänemerele. Alatskivile tõi see tsüklon tugeva vihmasaju.Temperatuur tõusiks õhtuks + 4,7 kraadini. Saju algus tõi kaasa suure libeduse. Lund on maas vaid kohati õhuke kiht. 12.detsembril sadas 14,4 mm, peamiselt vihma.

Detsembri teine ja kolmas kümnepäevak.

Jõulukuu teine kümnepäevak kujunes soojaks. Kümne päeva keskmiseks arvutasin -0,4 kraadi, norm -3,2 kraadi Ilmad olid muutlikud, sademeid tuli 19,9 mm. Vahepeal ära sulanud lumi asendus 15.detsembril uue lumega. Lumikatte paksus ulatus dekaadi lõpuks 4 cm - ni.

Kolmas kümnepäevak algas sajuse ilmaga. Sadas lund, jäävihma ja hiljem ka uduvihma.Lumikatte paksus suurenes 8 cm-ni. Ees on jõuluaeg. Samas ilmataat ei kavatse sellel aastal jõulurahu pidada. Prognooskaartid lubavad heitlike ilmade jätkumist pühade ajal. Lubatakse tuuliseid ja ajuti sajuseid ilmu. Tuleb nii lund,lörtsi kui ka vihma. Temperatuur jääb pendeldama 0 kraadi übrusesse.Jõulupühade lõpuks saabus Eestisse soe õhumass ja 11 päeva maas olnud lumi sulas. Aastalõpp tuli seekord musta maaga. Kolmandal kümnepäevakul sadas 26,4 mm ja kolmanda kümnendiku keskmiseks arvutasin +0,6 kraadi.

Detsembri kokkuvõte.

Detsember oli sajune ja soe esimene talvekuu. Kõige enam sadas esimesel kümnepäevakul.Sadas nii lund,lörtsi kui ka vihma. Kuu algul moodustus lumikate, mis ulatus kümne cm-ni. Esimese kümnepäevaku lõpuks lumi sulas. Uuesti tuli maha 15.detsembril ja püsis maas 26. detsembrini. Jõulud olid Alatskivil sellel aastal valged, kuid aastalõpp tuli musta maaga. Ilmad olid kogu kuu jooksul heitlikud, palju oli sajuseid päevi ja udu. Detsembri keskmiseks arvutasin - 0,0 kraadi ja sademeid tuli 74,6 mm ehk 141 % võrreldes kohaliku normiga.

Mis jäi meelde aastast 2017 ?

Aastast 2017 jäi meelde soe ja lumevaene eelmine talv , maikuu lumi, jahe ja vihmane suvi.August ja sügis üllatas siiski mõne ägeda äikesega. 12.augusti äikesetorm ja 19.augustil tunde kestnud äike ja tugev vihm väärivad tähelepanu.Meelde on jäänud tugev äike ja meeletu paduvihm 18.septembrist. Sellest päevast sai Alatskivil aasta kõige sajusem päev, vihma tuli päeva jooksul 48,3 mm Meenutamist väärib ka 17 oktoobri tugev äike ja pime päev ,kui Eestisse jõudsid orkaan Ophelia riismed Sahara kõrbete liivatolmu ja Portugali metsapõlengute suitsu ja tahma näol.

Aasta keskmiseks temperatuuriks arvutasin Alatskivil 5,7 kraadi ja aasta jooksul tuli siin sademeid 812,7 mm

 

Aasta 2018.

Aastavahetusel oli Alatskivil vaikne ja pilves ilm. Puhus nõrk lõunatuul . Sooja oli 0,1 kraadi

JAANUAR.

Jaanuar algas soojade ilmadega. 1.jaanuaril sadas vihma ja temperatuur tõusis hilisõhtul +4,7 kraadini. Teine jaanuarikuu päev oli veel soojem, kui temperatuur tõusis isegi +5,4 kraadini Aasta kolmas päev oli veidi jahedam, sooja vaid 1-2 kraadi. Õhtupoolikul sadas uduvihma ja õhtul ka lörtsi.

Jaanuar 2018.

Jaanuar jätkus kuni 7.jaanuarini soojalt. Temperatuur tõusis

nelja - viie soojakraadini.Tuli vihma ja ilmad olid hallid ja pimadad.

6.jaanuari õhtul langes temperatuur miinusesse.

7.jaanuari hommik tõi Alatskivile  4,3 külmakraadi. Maas on ka õhuke lumekirme.

Oleme tõsise tormi ootel. Norra merelt on liikumas väike kuid väga äge tsüklon nimega Cora Läänemerele. On oodata lumelisa ja tõsiseid tomituuli, sisemaal puhanguti 15-20 m/s , rannikul ja saartel võivad puhangud ulatuda 23-27 m/s

JAANUARI ESIMENE KOLMANDIK

Ongi alanud aastast esimene kümnepäevak läbi saanud. Jaanuari esimene kolmandik oli soe, keskmiseks temperatuuriks kujunes +1,0 kraadi. sademeid tuli 9,5 mm, enamuses vihmana. Alates 7. jaanuarist on maas õhuke lumekirme. Edasi on oodata külmemaid ilmasid.

Juba nädala jagu on ilmad olnud talvise moega. Samal ajal napib lund. Alatskivi kandis on maas õhuke kiht lund, paksusega kuni 1cm. Esimest korda selle talve jooksul on tekkinud Peipsi järvele jää. Samas ei mäleta ma, millal nägin viimati nii kõrget veeseisu Peipsis. Vesi ja lained on hävitanud suurema osa kõrkjastikust, mis vohas Rootsiküla küla ja Nina küla vahelisel rannaalal. Vesi on suurtel aladel tunginud maismaa poole ja suur osa liivarannast on jäänud vee alla.

Oluliselt külmemaks läks ilm teise kümnepäevaku algul. 13. jaanuaril langes siin temperatuur - 9,8 kraadini ja ka päeval oli külma 7-8 kraadi.

Edasi lubavad prognoosid mõõdukate külmade püsimist ja pärast 17. jaanuari võib tulla lumelisa. Enne seda tuleb üle elada mitu tuulist päeva seoses Eesti sattumisega kahe väga erineva õhukeerise piirimaile. 16.jaanuaril võib kagu - ja lõunatuul võtta isegi tormimõõtmed, kui Eesti rannikualadel ja saartel on oodata tuult tugevusega 25 - 27 m/s.

Jaanuari teine kolmandik kujunes talviseks. Kolmandiku keskmiseks temperatuuriks arvutasin -6,2 kraadi.Sademeid tuli teise kolmandiku jooksul vähe, ainult 8,3 mm. Alates 17.jaanuarist tuli ka lumelisa ja kümnepäevaku lõpuks ulatus lumikatte paksus 9 cm-ni. Kolmandiku madalaim temperatuur oli 16.jaanuari hommikul, kui termomeeter näitas -12,1 kraadi ja kõige soojem oli 11.jaanuar, kui külmapügalaid oli 1,6 kraadi.

Jaanuari viimane kolmandik algas talviste ilmadega. Miinuskraadid ulatusid 8-9 kraadini. 24. jaanuar tõi ilmamuutuse, tuul tugevnes, hakkas sadama lund ja tuiskama. Pärast tuisku läks ilm sulale. Lumikate ulatus viimati 15 cm-ni. Suur sula, tugev tuul ja vihm sulatasid ööpäevaga lume. 26.jaanuari hommik tervitas meid taas musta maaga.

Edaspidi läheb tasapisi uuesti külmemaks. Jääme läänetsüklonite põhjaserva. On oodata algul lörtsi, hiljem ka lund. Siis peaks maa saama uuesti valgeks.

Jaanuari viimane kolmandik lõppes talviste nootidega. Suurele sulale järgnes kerge külm. 28. jaanuaril sai ka maa uuesti valgeks. Kahe-kolme sentimeetrine lumikate jäi kuu lõpuni püsima. Kolmandiku keskmiseks temperatuuriks sain -2,0 kraadi ja sademeid tuli 16,8 mm.

 

Jaanuar kujunes kokkuvõttes soojaks ja ka sademetevaeseks teiseks talvekuuks.Kuu keskmine oli -2,4 kraadi ja sademeid tuli 34,6 mm. See on 70% normist. Kõige külmemaks osutus jaanuari teine kolmandik ja kõige sajusemaks kuu viimane kümnepäevak.Kuu vältel nägime lund ja musta maad. 31.jaanuaril oli lumikatte paksus 3 cm.

 

 

 

Veebruar 2018

 

Veebruar algas tõsise tuisuilmaga. Lumikate sai täienduse, ulatudes õhtul Alatskivil 11 cm-ni. 1.veebruaril tuli sademeid 8,1 mm. Teisel ja kolmandal veebruaril püsis pehme talveilm. Öösel olid vähesed miinused ja päeval oli temperatuuri näit kergelt plussis. 4.veebruar tõi ilmamuutuse ja ilm muutus oluliselt külmemaks, sest meie ilmale hakkas mõju avaldama Skandinaavia kohal olev kahe keskmega kõrgrõhkkond. Kirde tuule tugevnemise tõi kaasa samal ajal Kesk - Venemaale liikuva ägeda madalrõhkkonna vastaseis. Põhja Soomes Lapimaal Kevojärvi piirkonnas oli 4. veebruari hommikul külma 36,8 kraadi, samal ajal Jõgeval 11,4 ja Alatskivil 9,0 kraadi.Edaspidi on oodata külmade ilmade püsimist ja ka lumelisa.Paiguti võivad külmakraadid langeda -15 kraadini ja isegi alla selle.

VEEBRUARI ESIMENE KOLMANDIK.

 Veebruari esimesel kümnepäevakul jäi talv püsima. Kümne päeva keskmine temperatuur oli Alatskivil -5,3 kraadi. See on vaid veidi keskmisest soojem näit. Sademeid tuli 15,3 mm. See on 43% kuu normist. Enamus päevadest valitsesesid pilves ilmad ja paljudel päevadel esines udu ja uduvinet. Kümnepäevaku madalaim temperatuur oli -12,0 kraadi ja kõige soojem kraadiklaasi näit oli + 0,5 kraadi. Kuusikul oli 9.veebruari õhtul külma 16,9 kraadi, selle talve madalaim näit Eestis.

Edapidi on oodata soojemaid ja ka külmemaid päevi. Võimalik on lumelisa. Lumi peaks maha jääma.

VEEBRUARI TEINE KOLMANDIK.

Veebruari keskpaiga ilmad jätkasid talvist liini. Kolmandiku keskmiseks temperatuuri näiduks sain -5,8 kraadi. Sademeid tuli kümne päeva jooksul 7,5 mm Lumekihi paksus ulatus kolmandiku lõpuks 19 cm - ni. Kõige külmemaks päevaks osutus 15.veebruar, kui hommikul oli külma 15,9 kraadi. Temperatuuri maksimumnäit oli 13.veebruari päeval, kui oli 0,6 kraadi sooja.

Edaspidi kujundab meie ilma Skandinaavia ja Soome kohal olev võimas külm kõrgrõhkkond. Oodata on selle talve külmemaid ilmu, külmanäidud võivad langeda 20-25 kraadini, välistada ei saa 30 -  kraadist külma.Seega saame esimest korda rääkida sellel talvel pakasest.

VEEBRUARI VIIMANE KOLMANDIK.

Arktiline õhumass on vallutanud Eesti. 21.veebruari hommikul oli Alatskivil külma 16,1 kraadi ja hilisõhtul 17,0 kraadi. 22.veebruari öö ja hommik olid veel külmemad. Alatskivil oli külma 20,2 kraadi, samal ajal oli kirde pool Jõhvis ja Väike - Maarjas 23,2 kraadi külma. Kohati Kagu - Eesti madalamates kohtades langes temperatuur 22.veebruari hommikuks - 25 kraadini.

Homseks on põhja poolt oodata väikese madalrõhkkonna saabumist. See toob kogu Eestisse lumesaju ja pilves taeva. Enne seda on ees veel väga külm öö.

On 23.veebruar. Alatskivile lubatud lumesadu ei jõudnud. Ilm oli muutliku või vahelduva pilvisusega. Varahommikul oli Alatskivil külma 20,8 kraadi. Peipsi ääres Tiirikojal oli öösel külma 26,5 ja seal lähedal Mustvees registreeriti veel madalam näit, 26,9 kraadi külma.

Edaspidi jääme külma arktilise kõrgrõhkkonna mõjualasse.

24, 25 ja 26 veebruaril on oodata veidi mõõdukamat külma. Kohati on udu ja härmatist ja sajab ka veidi lund. Tugevamat külma on uuesti oodata kõrgrõhkkonna tugevnemisel 27 ja 28. veebruaril ning 1. märtsil. Siis võib külmapügalaid tulla 28 - 30 kraadi.

 

 Veebruari viimane kolmandik kujunes külmaks. Keskmine kraadiklaasi näit sai kirja ja oli-15,1. Sademeid tuli vähe, vaid 1,1 mm. Kolmandiku ja kogu talve madalamaks temperatuuriks Alatskivil oli -23,2 kraadi. Õnneks  siia ei jõudnud veel suurem külm. Samas oli kohati Kirde - Eestis ja Kagu - Eestis külma ka kuni 28 kraadi.

 

 VEEBRUAR 2018

Veebruar oli külm ja sademetevaene teine talvekuu. Kõige enam sadas esimesel kolmandikul. Kõige külmemaks kujunes kuu viimane nädal. Veebruari keskmiseks temperatuuriks kujunes -8,7 kraadi, mis on keskmisest 2,5 kraadi külmem. Kuu jooksul tuli sademeid 23,9 mm jagu. Kõige sajusemaks osutus 1.veebruar.

 

 

 

 

24.VEEBRUAR 2018.

On Eesti riigi 100. sünnipäev. Alatskivil oli pidupäeva ilm vähese pilvisusega, samas tuuline. Puhus mõõdukas kirdetuul. Hommikul oli siin külma 16,7. Päevane maksimumnäit jäi pidama 11,6 külmakraadi juures.

Märts  2018.

Esimene kevadkuu algas võimsa kõrgrõhkkonna  mõjualas. Ilmad olid selged ja külmad. Minimaalne  õhutemperatuur langes - 19,5 kraadini Esimese kümnepäevaku keskmiseks  temperatuuriks arvutasin - 7,0 kraadi. Sademeid tuli vähe, vaid 3,8 mm. Lumikatte paksus ulatus esimese kolmandiku lõpuks 18 cm-ni. 7-8 märtsi  paiku ilm muutus ja külm andis järele. Kümnepäevaku lõpuks läks ilm sulale.

  

 

Teine kümnepäevak algas pilves ja samas sulailmaga.13 märtsi päeval ulatus temperatuur +3;8 kraadini Öösel ja õhtul sadas vihma. Sadas vihmana 8,0 mm. Hommikul ja õhtul esines udu. Edasi on oodata  uue külmalaine saabumist.Sadu algab algul vihmana ja läheb seoses külma õhumassi sissetungiga üle lörtsiks ja lumeks. Alates 14. märtsist on oodata uuesti miinuskraade ja mõnel öösel võib külmakraade tulla isegi 15 kraadi. Kümnepäevak kujunes keskmisest külmemaks ja selle aja keskmiseks temperatuuriks sain - 2,5 kraadi. Sademeid tuli teisel kolmandikul 14,4 mm.

 

 

 

Märtsi viimane kolmandik.

Märtsikuu kolmas kümnepäevak algas muutlike ilmadega , millele järgnesid kuu viimasel nädalal taas külmad ja selged ilmad. Märtsikuu viimase kolmandiku keskmine temperatuur oli -2,4 kraadi ja sademeid tuli vaid 1,8 mm Lumikate suures enamuses kuu lõpuks siiski sulas. 31.märtsil oli vaatlusväljakul lund 3 - 4 cm.

Märts tervikuna kujunes külmaks esimeseks kevadkuuks. Kuu keskmiseks temperatuuriks arvutasin -4,0 kraadi, mis on keskmisest 2,7 kraadi külmem. Sademeid tuli 20 mm, see on 50% normist. Palju oli päikeselisi päevi, sest ilma tegid enamuses kõrgrõhkkonnad. Kuu madalaim temperatuuri näit oli -19,5 ja kõrgeim näit +4,2.

Aprill 2018

Aprill algas pilves selgimistega ilmaga. Puhus ida ja kirde tuul. Sooja oli päeval 2,6 kraadi.

Ööl vastu teist aprilli on oodata aktiivse lõunatsükloni saabumist. See toob kaasa tugeva tuule ja rohkelt sademeid nii lötsi, lumena kui ka vihmana. Kesk - Eestis võib maha sadada 8-12 cm lund.

Ööl vastu teist aprilli alanud lörtsi - ja lumesadu tõi Alatskivile lumelisa 3 - 4 cm võrra. Kokku tuli sademeid 9,5 mm.

Aprilli esimene kümnepäevak.

Aprilli esimestel päevadel sulas lõplikult Alatskivil lumi. Esimese kümnepäevaku ilmad olid muutlikud.Soojemad päevad vaheldusid jahedamate ilmadega Kuu alguse kolmandiku keskmiseks temperatuuriks arvutasin +3,9 kraadi, mis on võrreldes paljuaastase keskmisega 1 kraadi võrra soojem. Sademeid tuli 15,5 mm, nendest enamus lõunatsükloniga 2.aprilli.

 Märkimist väärib veel 9.aprilli soojalaine, mis tõi Alatskivile +21,1 kraadise sooja. Tugevad ida -  ja kirdetuuled põhjustasid rüsijää kuhjumise Peipsi rannikul Nina küla juures. Osa tekkinud jäämägedest on näha kõrvaloleval pildil. 5aprilli hilsõhtul jõudis üle Leedu ja Läti tulnud äike Eestimaa kaguserva, nägin ka üht välgulööki Alatskivilt lõunas.

Aprilli teine kolmandik.

Aprilli teine kümnepäevak jätkus kord soojemal, kord jahedamal ilmalainel. Kolmandiku keskmiseks temperatuuriks sain 7,1 plusskraadi. See on 2,9 kraadi keskmisest näidust soojem. Enamuses valitsesid kuivad ilmad, kuid 17. aprill tõi Alatskivile korraliku vihmasaju. Kokku sadas selle päeva jooksul 14,8 mm vihma. Kolmandiku kõrgemaks temperatuuriks oli 19,5 kraadi 16.aprillil , madalamaks osutus -4,4 kraadi 12. aprilli varahommikul.

Möödumas on 30 aastat tugevast lumetormist aprillis. Üllatutuse valmistas meile äge tsüklon, mida iseloomustas äärmine ägedus ja samas aeglane liikumine. Tugev lumesadu ja tuisk algasid 1988.a 22. aprilli õhtupoolikul ja kestsid edasi ka 23. ja 24. aprillil. Põhja - ja kirdetuul tugevnes puhanguti 20 - 24 m/s. Alatskivil ulatus lumepaksus 24.aprillil 1988.aastal 35 cm-ni. Kahe ööpäevaga tuli Mandri - Eestis 30-39 mm sademeid ( peaaegu kuunorm ). Lõplikult sulas paks lumi maikuu alguseks.

Aprilli viimane kolmandik ja kuu kokkuvõte.

Aprilli kolmas kolmandik kujunes jahedapoolseks ja sajuseks. Ilma tegid madalrõhkkonnad ja nende lohud. Kuu viimasel kümnel päeval tuli sademeid 24,8 mm , enamus nendest hoogvihmadena, paaril korral kaasnes sajuga ka nõrk äike. Kolmanda dekaadi keskmiseks temperatuuriks sain +6,6 kraadi

Aprillikuu tervikuna oli keskmisest soojem, samas sajune teine kevadkuu Kõige sajusemaks kujunes kuu viimane kolmandik. Kõige suurem sadu oli 17.aprillil, kui laussajuga sadas 14,8 mm vihma. Kokku sadas aprillis 55,5 mm vihma ehk 168 % võrreldes normiga. Kuud iseloomustasid lühiajaliste soojalainete ja pikemate jahedamate ilmaperioodide vaheldumine. Talvine lumikate sulas lõplikult aprillikuu esimestel päevadel. 5aprilli hilisõhtul oli esimene nõrk äike. Aprillikuu kõige soojem päev oli 9.aprillil , kui Alatskivil oli sooja 21,1 kraadi. Kõige madalam temperatuur pärineb 12. aprilli hommikust, kui siin oli 4,4 kraadi külma. Kuu keskmiseks temperatuuriks arvutasin +5,9 kraadi.

Mai 2018.

Mai esimene kolmandik.

Maikuu algas muutlike ilmadega.Enamuses olid ilmad päikesepaistelised ja päevasooja jagus. Samas olid ööd külmad ja esines ka mõned korrad öökülma. Sademeid tuli vähe ja nendest enamus tuli hoogvihmana 1.mail. Kokku sadas kuu esimesel kümnepäevakul 7,8 mm ja perioodi keskmiseks temperatuuriks arvutasin 10,3 kraadi. See on keskmisest näitajast soojem.

Maikuu teine kolmandik.

Maikuu keskpaik tõi lausa suvised ilmad . Temperatuur tõusis päeviti tublisti üle 20 kraadi . Ööd olid endiselt jahedad. Maksimumid tõusid 13.mail 27,3 ja 15.mail 28,2 kraadini. Tavatult korraga hakkasid õitsema toomingas, õunapuu, sirel ja kastan.Kümnepäevaku madalam temperatuur oli 4,4 kraadi 20. mai varahommikul. Ilmad olid päikeselised ja seda tänu meist põhjapool asuvatele kõrgrõhkkondadele. Kõrgrõhkkondadest ongi saanud maikuu ilmakujundajad. Sellest tingituna kujunes kuivaks ka teine kolmandik. Sademeid tuli vaid 0,6 mm. Keskmiseks temperatuuriks sain 14,9 kraadi. See on üle 3 kraadi keskmisest soojem. Maikuu keskel on avaldumas põuailmingud ja metsades valitseb suur tuleoht.

 

Maikuu viimane kolmandik ja ülevaade lehekuu ilmadest.